Munaraku kvaliteedi parandamine on küsimus, mis huvitab paljusid rasestumist plaanivaid naisi. Kas selleks saab midagi ette võtta? Mõnel juhul küll, aga oluline on teada, miks ja kelle puhul.
Üks toitaine, millest teadus räägib järjest kindlamalt, on ubiquinool (koensüüm Q10 aktiivne, kehas kasutatav vorm). See pole mingi imerohi, kuid on hästi uuritud aine, millel on munaraku bioloogias selge ja mõõdetav roll.
Selgitan siinkohal, mida ubiquinool tegelikult teeb, kellele see uuringute järgi kõige enam kasu toob, ja kuidas seda targalt kasutada, ilma et kulutaksid raha asjale, millest sul võib-olla kasu polegi.
Mida ubiquinool munaraku sees teeb
Munarakk on üks inimkeha energiamahukamaid rakke. Viljastumiseks ja varajaseks jagunemiseks vajab ta tohutult energiat, ning selle energia tootmise eest vastutavad mitokondrid.
Ubiquinool on mitokondrite hingamisahelas võtmekomponent. Ilma piisava koensüüm Q10 tasemeta töötavad mitokondrid ebaefektiivselt: energiatootmine langeb ja oksüdatiivne stress suureneb. Mõlemad nähtused kahjustavad munaraku kvaliteeti.
Lisaks on ubiquinoolil võimas antioksüdatiivne toime, ta kaitseb munaraku DNA-d ja membraane vabaradikaalide kahjustuste eest. See on eriti oluline, sest munarakud valmivad aeglaselt ja puutuvad pikalt kokku oksüdatiivse stressiga. 2025. aastal ajakirjas Frontiers in Cell and Developmental Biology avaldatud ülevaate autorid rõhutavad just seda: CoQ10 kaitsetoime munaraku oksüdatiivse kahjustuse vastu on üks uurituimaid mehhanisme reproduktiivbioloogias [1].
Kes saavad ubiquinolist kõige rohkem kasu
Kõigile ubiquinooli soovitada ei saa. See on oluline nüanss, mida paljud toidulisandite müüjad kahe silma vahele jätavad.
Uuringud näitavad selget kasu just kahes grupis. Esiteks naised vanuses üle 35, kellel on munarakkude varu loomulikult vähenemas ja mitokondrite funktsioon langemas. Teiseks naised, kellel on madal munasarja reserv, sõltumata east. Mõlemal juhul on oksüdatiivne stress suurenenud ja ubiquinool aitab seda osaliselt kompenseerida [2].
Noortel, tervete munasarjanäitajatega naistel ei ole uuringud ühest kasu näidanud. See ei tähenda, et kahju teeb, kuid tühja kulu pole mõtet kanda, eriti kui raha saaks investeerida muudesse, rohkem põhjendatud sammudesse.
Mida kliinilised uuringud konkreetselt näitavad
- aastal avaldatud süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs koondas andmed mitmest randomiseeritud kontrolluuringust, milles osalesid madala munasarja reserviga naised IVF-ravil. Tulemus oli selge: CoQ10 eeltöötlus suurendas oluliselt saadud munarakkude arvu, küpsete munarakkude osakaalu ja viljastumismäära. Samuti paranes kvaliteetsete embrüote osakaal ning rasestumismäärad [3].
Eraldi randomiseeritud kontrolluuringus, mis avaldati ajakirjas Reproductive Biology and Endocrinology, suurenesid CoQ10 grupis nii saadud munarakkude arv, viljastumismäär kui ka kvaliteetsete embrüote hulk võrreldes kontrollgrupiga statistiliselt oluliselt [4].
Need on korralikud uuringud, mitte lihtsalt observatsioonilised tähelepanekud. Siiski tuleb rõhutada: efekt on kõige tugevam madala munasarja reserviga ja üle 35-aastastel naistel.
"Ubiquinool ei asenda munarakkude loomulikku arengut, kuid toetab mitokondrite tööd ajal, mil munarakud seda kõige enam vajavad."
Toiduallikad ja lisandite loogika
Koensüüm Q10 leidub ka toidus, kuid kontsentratsioon on tagasihoidlik:
- Liha ja rups. Maks, süda ja tumedalihaline kala (makrell, heeringas, sardiinid) on parimad looduslikud allikad. CoQ10 sisaldus nendes on kõrgeim, kuid jääb toidulisandite annustest siiski kaugele maha.
- Pähklid ja seemned. Maapähklid, seesami- ja pistaatsiapähklid sisaldavad mõõdukalt CoQ10-t.
- Taimeõlid. Sojaõli on taimsetest allikatest üks paremaid, kuid sisaldus on siiski tagasihoidlik.
Toidust terapeutilises koguses CoQ10 saamine on praktiliselt võimatu. Seega kui otsustad CoQ10 kasutada, on lisand põhjendatud.
Lisandi valikul tuleb eelistada ubiquinooli (mitte ubiquinooni). Ubiquinool on juba aktiivne vorm, mida keha saab otse kasutada. Ubiquinoon tuleb kehas esmalt teisendada. See protsess on eakamatel naistel ja kõrge oksüdatiivse stressi korral vähem efektiivne [2]. Uuringutes kasutatud annused jäävad vahemikku 200–600 mg päevas, võetuna koos rasvasisaldava toiduga, sest CoQ10 on rasvlahustuv.
Mida ma ei soovita
Ma ei soovita ubiquinooli osta apteegist ilma eelnevalt oma munasarja reservi (AMH-taseme ja antraalfolliiklite arvu) üle kontrollimata. Kui need näitajad on normpiirides ja oled alla 35, on kulu tõenäoliselt põhjendamata.
Ma ei soovita odavaid kombineeritud preparaate, kus ubiquinool on segunenud kümnete teiste ainetega väikestes kogustes. Efektiivset annust sealt kätte ei saa.
Ma ei soovita ka “igaks juhuks” kasutamist raseduse ajal, ohutusandmed raseduse ja imetamise kohta on piiratud ning ettevaatus on õigustatud.
Ubiquinool pole toidulisand kõigi jaoks. Aga õigel inimesel, õigel ajal ja põhjendatud annuses on tegu ühe tõenduspõhisema valikuga, mida viljakustoitumises teha saab. Seda ütleb nii mu töö embrüoloogina kui ka uusim teadus.
Viited
- Jiang Y, Han Y, Qiao P, Ren F. Exploring the protective effects of coenzyme Q10 on female fertility. Front Cell Dev Biol. 2025;13:1633166. Artikkel
- Derbyshire EJ, Ostojic SM, Alahmar AT. Ubiquinol in Fertility and Reproduction: A Conditionally Essential Nutrient for Critical Early-Life Stages. Nutrients. 2026;18(1):156. Artikkel
- Xu Y et al. Clinical evidence of coenzyme Q10 pretreatment for women with diminished ovarian reserve undergoing IVF/ICSI: a systematic review and meta-analysis. Ann Med. 2024;56(1). Artikkel
- Ben-Meir A et al. Pretreatment with coenzyme Q10 improves ovarian response and embryo quality in low-prognosis young women with decreased ovarian reserve: a randomized controlled trial. Reprod Biol Endocrinol. 2015;13:51. Artikkel
