Soolestik ja hormoonid räägivad omavahel rohkem, kui enamik meist arvab. Sinu jämesooles elab bakterirühm, mida nimetatakse estroboloomiks — need bakterid aitavad reguleerida, kui palju östrogeeni kehast väljub ja kui palju ringlusse tagasi imendub. Kui soolestiku mikrofloora on ühekülgne, kipub see tasakaal paigast ära minema, ja see puudutab kõike alates PMS-ist kuni PCOS-i ja endometrioosi sümptomiteni. Fermenteeritud toit on üks lihtsamaid ja odavamaid viise seda elustikku mitmekesisemaks muuta — ja ometi jääb see paljudel toidulaualt üldse puudu.
Piimhappekääritatud peet ja porgand annavad sulle iga suutäiega elusaid piimhappebaktereid, mis toidavad head soolefloorat. Peale selle ei kao köögivilja enda toitained kuhugi: peet on hea folaadi allikas, mis on oluline juba enne rasedust, betalaiinid annavad põletikuvastast tuge ja porgand lisab beetakaroteeni. Kääritamine teeb mineraalid isegi paremini omastatavaks ja lisab juurde K- ja B-grupi vitamiine, mida toorik ise ei sisalda.
Kõige parem on see, et tööd on siin vaid 15 minutit. Lõikad juurviljad, valad soolvee peale ja lased purgil oma töö ära teha. Suvel, kui peet ja porgand on kõige magusamad ja odavamad, tasub teha kohe suurem purk.
Koostisosad
- 2 keskmist peeti (u 400 g), kooritud
- 2 porgandit (u 200 g), kooritud
- 1 liiter filtreeritud või keedetud ja jahutatud vett
- 20 g jodeerimata soola (u 1 kuhjaga sl 1 liitri vee kohta)
- 2 küüslauguküünt (valikuline)
- 1 tl köömneid või tilliseemneid (valikuline)
- mõned mustad pipraterad (valikuline)
- paar oksa värsket tilli (valikuline)
Valmistamine
- Peruta puhas 1-liitrine klaaspurk keeva veega üle. Puhtus on fermenteerimisel kõige tähtsam — see annab headel bakteritel eelise soovimatute ees.
- Lõika peet ja porgand umbes sõrmejämedusteks pulkadeks või õhukesteks viiludeks. Ühtlane suurus tagab, et kõik käärib sama kiirusega.
- Aseta juurviljad tihedalt purki koos küüslaugu, seemnete, pipra ja tilliga. Suru veidi, et jääks võimalikult vähe õhku.
- Sega sool vees täielikult lahustunuks — see 2% soolvesi ongi see, mis hoiab käärimise õiges suunas. Vala soolvesi juurviljadele nii, et need jääksid täiesti vee alla.
- Aseta peale väike raskus (nt puhas väiksem klaaspurk või fermenteerimiskivi), et köögivili püsiks vee all. Õhu käes olev tükk hakkab hallitama — vee all mitte.
- Kata purk lõdvalt kaane või puhta lapiga ja jäta tuppa toatemperatuuril seisma 5–7 päevaks. Käärimise ajal tekivad väikesed mullid ja lõhn muutub meeldivalt hapukaks.
- Maitse 5. päeval. Kui hapukus on sulle meelepärane, tõsta purk külmkappi — külm peatab käärimise ja hoidis säilib nädalaid.
Toiteväärtus portsjoni kohta (hinnanguline)
- Kalorid: ~35 kcal
- Süsivesikud: ~7 g
- Kiudained: ~2 g
- Folaat: ~65 mcg (umbes 16% päevasest soovituslikust)
- Beetakaroteen: ~2000 mcg
- Elusad piimhappebakterid: looduslikust käärimisest
Variatsioonid ja kohandused
- Hormoontasakaalu toetuseks. Lisa soolveele tükk värsket ingverit ja paar viilu kurkumit — mõlemad toetavad põletikuvastast tausta, mis on abiks PCOS-i ja endometrioosi sümptomite leevendamisel.
- Imetavale emale. Söö väike ports fermenteeritud köögivilja koos rauarikka toiduga (nt tatar, läätsed) — hapukas keskkond ja C-vitamiin aitavad taimset rauda paremini omastada, mis on sünnitusjärgsel ajal sageli otsas.
- Kiiremaks tulemuseks. Riivi peet ja porgand jämedalt, sega 2% soolaga käsitsi läbi ja käärita ilma eraldi soolveeta. Riivitud köögivili käärib kiiremini — juba 3–4 päevaga.
Säilitamine
Külmkapis püsib hoidis vähemalt 3–4 nädalat, sageli kauemgi. Kasuta alati puhast lusikat ja hoia köögivili soolvee all — nii ei pääse õhk juurde. Kui pinnale tekib õhuke valge kile (kahm-pärm), koori see maha; sisu on endiselt korras. Roheline või kohev hallitus tähendab aga, et partii tuleb ära visata. Raseduse ajal eelista toorfermenteeritud köögivilja väiksemates kogustes ning veendu, et hoidis on korralikult hapuks käärinud ja külmas hoitud.